Eksklusiivintervjuu Daniel Negreanuga, 1. osa: Super High Rollerid, noortega sammu pidamine ja ettevalmistused PSPC-ks

Hendon Mobi andmetel pärineb Daniel Negreanu esimene teadaolev rahaline koht aastast 1997 ja tol ajal oli ta tõepoolest oma kasutajanime Kid Poker vääriline. Tänaseks on ta turniiridelt võitnud kokku enam kui 35 miljonit dollarit, seisnud rahalaudades silmitsi miljonidollariste pankadega ja temast on tehtud ka dokumentaalfilm. Me ei liialda, kui ütleme, et ta on pokkerimaailmas näinud vist tõepoolest kõike. Vähemalt hetkeni, kui selgus, et tulekul on PokerStars Players No Limit Hold'em Championship (PSPC)


Daniel Negreanu kuulutas Prahas täissaali ees välja, et tulekul on PSPC

Praha PokerStars Championshipil PSPC välja kuulutanud ja pokkerifestivali korraldamisel võtmekonsultandiks oleva Negreanu professionaalne maine sõltub suuresti PSPC edust. Kuigi PSPC toimub alles 2019. aasta jaanuaris, on ta veendunud, et suurejooneline projekt saab olema väga edukas. PokerStarsi blogis ütles Negreanu, et on kindel, et tulekul on mainekas tippüritus... PokerStars on pikalt otsinud võimalust korraldada midagi, mis pokkerikogukonna tõeliselt kihama paneks ja nende ootused saavad nüüd tõeks.

On aeg end PSPC-ks valmis panna

PokerStarsi mängijaid ootab enam kui kolmsada 30 000 dollarist Platinum Passi. Väärtuslikku paketti kuulub 25 000 dollarine PSPC sisseost, majutus, krediit lennupiletite ostuks ja muidugi piiramatus koguses maitsvaid merekarpe (uuri järele, need on tõesti väga head). Oletame, et võidad Platinum Passi ja tagad endale aasta oodatuimal turniiril koha.

Võita sul ju ikka ei õnnestu? Ehk tuled vähemalt rahalisele kohale? Õnneks on Negreanu sinu võimaluste osas palju positiivsem. Selle eksklusiivintervjuu esimeses osas räägimegi sellest, kuidas PSPC-ks valmistuda ja mis sind 25 000 dollarise sisseostuga turniiril ees ootab. 

PokerStars School (PS): kas sul on suurturniirideks valmistumisel oma kindel rutiin?

Daniel Negreanu (DN): elan oma elu juba iseenesest kindlas rutiinis. Kõige tähtsam on uni. Olen väga hea unega ja magan probleemideta kaheksa tundi järjest. Mis puudutab ettevalmistust, siis söö hommikul kõht korralikult täis. Ideaalis oleks hommikusöök ka tervistlik, näiteks midagi värsket ja toitev smuuti. Lisaks veendu, et su tähelepanu ei hajuks ning et saad segamatult keskenduda selleks päevaks seatud ülesandele.

PS: kas enne suurt turniiri tasub mängida pigem rohkem või teha hoopis värskendav paus?

DN: minu kogemus ütleb, et mõlemad on ühtviisi tõhusad. Kui sul läheb hästi ja oled võidulainel, tasub mängida võimalikult palju. Kui sul ei ole aga läinud just kõige paremini, võid õige mõtteviisi taastamiseks teha lühikese pausi. Tasub mainida, et väike hirm tuleb alati kasuks, sest see aitab mul keskenduda.

PS: PSPC-l osaleb kindlasti sadu mängijaid, kes ei ole kunagi mänginud ühelgi 25 000 dollarise suurturniiriga isegi mitte sarnasel üritusel. On sul neile soovitusi, kuidas turniiri esimeste etappide ajal rahulikuks jääda?

DN: reeglina on sul selliste turniiride alguses võrreldes pimepanuste suurusega üsna palju mängumärke ja sa ei pea neid kohe juurde teenima. Kui sa ei tunne end veel päris mugavalt, soovitan mängida veidi tagasihoidlikumalt. Väldi pööraseid samme ja uuri välja, kes on mängus tõelised haid, kes kvalifitseerusid turniirile nagu sina ning mis nad sinust arvavad. Esimese paari tunni jooksul keskendu oma maine kujundamisele, sest hiljem tuleb see sulle kindlasti kasuks.


Platinum Passi võit tähendab, et sind ootab 30 000 dollarine Bahama pakett

Tihti teevad mängijad suure vea ja mõtlevad, et nad kavatsevad turniiri võita. Pea meeles, et turniiri ei saa võita esimesel tasemel. Küll aga võid sa siis välja langeda.

PS: kas PSPC-le kvalifitseerunud teevad vea, kui nad ei lähe turniirile eesmärgiga seda nautida?

DN: mängin parimat pokkerit siis, kui mul on lõbus. Olgu selle põhjuseks eriti head vastased või lihtsalt mõnus lõõpimine. Kui sa mängu ei naudi, tekitab see lisastressi ja tõenäosus, et mängid võimalikult hästi, on tunduvalt väiksem.

Eesmärgiks on end võimalikult mugavalt tunda, kuid paljude jaoks on see alguses raske. Mõne tunni möödudes tuleb sulle aga meelde, et tegemist on lihtsalt pokkeriga, sama mänguga, mida mängisid siia jõudmiseks! Vastased võivad küll olla veidi tugevamad aga mäng on ikka sama.

PS: ehk kui sa mängu ei naudi, kaotad pool mängu mõttest?

DN: arvan, et kõige lihtsam on mängu nautida siis, kui otsustad oma suurtest ootustest loobuda. Kui su ootused rahalise koha või võitmise osas on liiga kõrged, tekitad endas lihtsalt stressi. Kui saabud turniirile võiduootusteta ja otsustad mängida lihtsalt kogemuse nimel ning tunned end mugavalt, ei tunne sa ka kaotades hävingut. Sest olgem ausad, tõenäoliselt sa kaotad! Sellise mõtteviisiga ei jää sa aga millestki ilma.

PS: jätame PSPC hetkeks kõrvale. Kes ühel tavalisel 2018. aasta Super High Rolleril osalevad?

DN: peamiselt kohtab seal vaid professionaalseid mängijaid. Selle intervjuu andmise ajal osalen just ühel oma elu raskeimal pokkeriturniiril [Bellagio 100 000 dollari turniir, kus Daniel võitis teise koha ja 936 000 dollarit]. Turniiri alguses oli lauas 20 mängijat. Kellelgi neist ei ole töökohta, keegi neist ei ole hobimängija ja nad kõik on tipptasemel pokkerivõlurid.

Tegemist on seega väga keerulise mänguga. Reeglina võib sellisel turniiril osaleda 20 professionaali ja ehk ka kolm hobimängijat. Kuid ka need kolm on sageli tõsised vastased, sest tegemist on nutikate mängijatega, kellel on piisavalt raha, et mõista, et neil ei ole siin eelist ja nad tulid hankima kogemusi. Tihti puuduvad aga keskmisel tasemel grindijaid, kes sellist raha mängu panema nõustuks. On üsna selge, et kui sa ei ole just Phil Hellmuth, on kohal pokkeriajaloo parimad No Limit Hold'emi mängijad.


Phil Hellmuth on pokkerimängijate uut generatsiooni sageli alahinnanud

PS: kui Super High Rolleril osaleb sedavõrd palju häid mängijaid, siis kas mängijate vahel on endiselt suured erinevused või tuleb ka nii võrdsete vastaste puhul silmitsi seista suurte kõikumistega?

DN: kõikumised on kindlasti olulisemad, sest väga heade mängijate kontsentratsioon on suurem. Mõned mängijad on alati teistest paremad aga äärmused on näiteks 5000 dollarise PCA põhiturniiriga võrreldes märkimisväärselt väiksemad. [Sellel konkreetsel turniiril] on kõigil suur eelis ja kõrge ROI (Return on Investment ehk investeeringu tasuvus).

Kui ROI-st rääkida, siis WSOP-i põhiturniiril panin mängu 10 000 dollarit ja usun, et see oli kohe väärt oma 40 000 – 50 000 dollarit. See teeb investeeringu tasuvuseks 400%. Super High Rolleril on väga hea aga juba ka 15% tasuvus.

PS: nende turniiride sisseostude tasumiseks peab igaüks arvama, et tal on eelis. Kõigil aga ei saa seda olla. Kas mõned neist mängijatest petavad vaid iseennast ja võidulootust ei ole?

DN: kui ilma reigita turniiril osaleb 20 mängijat, ei olegi võimalik, et kõigil on eelis. High Rolleritel võetakse reeglina esimese sisseostu asemel reiki teiselt, seega mängib suur hulk mängijaid reiki tasumata. See tähendab, et kui neil õnnestub kasvõi veidi üle sisseostu tagasi teenida, on nad juba kasumis. See juhtub reeglina siis, kui mängu on sattunud ka mõned amatöörid. Kui nemad arvestusest välja jätta, on mängus vähemalt 25–30% kaotajaid.

Olen alati naljatledes öelnud, et võid olla maailma paremuselt viies mängija aga nelja parima vastu oled ikkagi kaotaja.

PS: olen märganud, et enne floppi toimuv mäng on passiivsem kui varem. On mul õigus?

DN: 2010.–2011. aastatel läksid kõik pööraseks: 6-bet, kõik lauale, rohkelt bravuuri ja tõsine machode mäng. Teadsin juba siis, et see ei ole mõistlik. See lihtsalt ei ole hea pokker! Areng tähendab seda, et inimesed hakkavad aru saama, et see pole vajalik. Ületõsted on endiselt tavalised aga sealt edasi on mäng rahulikum. Pimepanuseid kaitstakse kindlamalt, rohkem on lihtsalt maksmist, passimist ja flopi ära vaatamist. Tegemist on optimaalse mänguga. 5- ja 6-bettide ajastul agressiivselt mänginud mängijad töötavad nüüd kas ettekandjana või on olnud sunnitud kohanema.


Negreanu 2009. aastal, mil A-Q kaartidega 6-bet oli veel „standardiks"

PS: Kas oled kurb, et ülejäänud pokkerimaailm viimaks sellele teadmisele jälile sai?

DN: Ei. Vastupidi, see teeb mulle rõõmu. 2003.–2005. aastal olid minu pokkerioskused ja -mäng oma ajast ees. Pean tunnistama, et mäng oli isegi liiga lihtne. Võitsin kõik mängud ja see ei olnud isegi mitte raske.

Kuid see hoidis tagasi ka minu enda soovi paremini mängida. Viimase kahe aasta jooksul on aga Super High Rollerite tase juba palju kõrgem kui mina toona ja ka mina mängin palju paremini kui 2004. aastal. Kui asjadele ausalt otsa vaadata, siis 2004. aastal olin omas seltskonnas tipus aga täna ei ole ma enam üks parimatest.

PS: Kas selle põhjuseks on eliitmängijate keskmise taseme märkimisväärne tõus?

DN: Minu arvates on häbiväärne, et Phil Hellmuth neid noori rumalateks ja kehvadeks mängijateks nimetab. Paljud neist veedavad päevas 12–14 tundi tõsiselt pokkerit õppides. See on aga tõsi igas valdkonnas: sa ei saa lihtsalt 15–20 aastat eemal olla ja mõelda, et tagasi tulles teed kõigile ära. Aktiivsed mängijad on oma parimas vormis ja töötavad mängu parandamise nimel väga tõsiselt. Arutu on mõelda, et suudad võrdväärselt pingutamata nendega tempot hoida.

Järgmises osas: Daniel Negreanu avaldab, millised noored pokkerivõlurid talle lauas hirmu valmistavad, milline oli Black Friday mõju ja kas Platinum Passiga kvalifitseerunutel on tõesti võimalik PSPC võita...